*

Sa unistad palju, Sa lased oma fantaasial lennata, aga Sa ei tea, et Su unistused ei pruugi täituda. Ja kui need ei täitu, teeb see sulle haiget, Sa murdud - jälle , nii nagu varem. Ma küll proovin seda Sulle selgeks teha, et ole ettevaatlik, ma lihtsalt ei taha ega suuda sind vaadata murdununa, see on nii mulle kui ka Sinule endale raske. Kui ma ütlen, et ära liiga palju ka nüüd unitsa, see ei tähenda, et ma tahaks sulle halba vms, ma lihtsalt ei taha et Sa saaksid haiget. Ma ainult tahan, et su unistused täituksid, aga ära liiga palju ka lootma jää - see teeb Sulle veel kunagi haiget- ja mitte vähe.

Russsia

 Käisime siis klassiga venemaaal , Peterburis 23.04-25.04 , Hommikul pidime mingi päris vara ärkama, ma mihni suutsin veits sisse ka magada (Y) siis läks ikka päris kiireks kuna buss läks välja 5.30 , panin veel viimased asjad kohvrisse ja paps viis mind unise peaga õikale :D alguses ei olnud õues külm, aga siis kui ma Karu ootasin siis hakkas pika peale külm. Läksime siis koos Karuga Maxima juurde, sinna tuli see buss, mõne aja pärast hakkas inimesi kogunema ja buss tuli ka kohekohe :d saime bussi, alguses oli seal mega külmm :S ma arvasin et nkn jäävad paljud magama, aga keegi ei jäänud, tegime Karuga paar reidikat ka ikka hommikul. Klaarikal oli Cosmopolitan kaasas ja siis selle lugemiseks oli tekkinu juba järjekord isegi Oskar ja Artur lugesid seda, nad olid sellesse nii süvenenud et ei pannudki tähele, kui ma nendega rääkisin.  Kui Eesti-Verne piirile jõudsime, siis mingi tuli see piirivalvur bussi ja kontrollis passid üle, ja ta vaatas nagu nmiii tõsiselt otsa et see ajas täiega naerma, nii kui ta minu ja Karu koha juurest eemale läks purskasime Karuga naerma :Dkui Peterburi jõudsime tegime mingi kuju juures peatuse ja läksime õue pilte tegema, siis läksime mingisse Vene muuseumisse, seee oli niiii igav, õps pidid meile veeel kiidi teksti tõlikma, kuigi ta ise ka kõigest aru ei saanud. siis kui hotelli juurde sõitsime tegime veel Neeva kalda juures peatuse ja tegime seal siis pilte. jõudsime lõpuks siis hotelli ja fuuu kui rõveda toa me saime :S:S:S uksed olid ka nii kahtlaselt õrnalt kinni, ainult Andreas ja Janek said mingi luksusliku toa, läkisme siis õhtust sööma, kui olime toad kätte saanud, eelroaks oli mingi kahtlane salat, ja pearoaks pitsa. pärast söömist läksime poodi, mis oli phmst hotelli kõrval. Lõpuks oli õhtu ja üli paljud olid meie toas koguaeg oli minu ja Karu tuba üle rahvastatud. Anette tegi mulle küüned ja siis mingi tuli öö rahu ja mingi hotelli töötaja hakkas tube kontrollima, kuna meie toas oli Anette, Pätu ja Reelu siis pidid nad ennast ära peitma, Pätu ja Anetteläksid kappi ja Reelu vetsu, kui mees oli läinud tulid nad ome ''peidukadest'' välja. rääkisime plikadega mingi kella 2.00-ni ja läksime magama, Reelu ja Pätu jäid meie tuppa magama. Hommikul ärkasime 7.30 ja läksime sööma, pärast söömist läksime mingisse muuseumisse, mille nime ma ei mäleta, peale seda läksime metrooga sõitma, kus suutsid mõned inimesed meil ära kaduda, ja noo metroodes ei olnud üldse vähe ruumi mkmmm. pärast metrood läksmie lõunat sööma toit ei olnud küll just kõige parem aga jah, peale seda läksime  ermitaaši  vmt, seal olii niiii igav mingi 2 tundi olime seal, siis  oli veits vabaaega ja kui see läbi sai, läksime sööma. ja toiduks oli phmst sama mis lõunaks oli ainult makaroonide asemel oli riis. Kui söödud sai läksime poodi mingi lenta oli selle nimi, ja peale poes käiku läksime tagasi hotelli.seal passisime niisama kella 4.30-ni umbes üleval. Öösel käisime niisama hotellis b-korrusel ja mingi rääkisime vene tüdrukutega ja poisid õpetasid neile igasuguseid roppusi ja see ajas vääga naerma. Hommikul pidime ärkama 7.00 ja me olime kõik mingi mega väsinud, kui sööma läksime, siis peale söömist läksime Nevale sõitma laevaga, kus oli sitaks külm :S tegime seal pilte ja särkivärki, siis läksime korraks Vee muuseumisse, pärast seda Jekaterina paleese vms, ja kui seal ka sai käidud siis oli veits vabaaega ja kui see ka läbi sai läksime JÄLLE sööma, krdi venelased annavad 2 pearooga ja 1 eelroa, söödavad üle täiega  ja no lilli olid kõik kohad täis. Kui saime söödud hakkasime Eesti poole sõitma, paljud magasid bussis, kuna kõik magasid hotellis vähe. ja siis Eestisse sõidu ajal ei juhtunudki midagi väga erilist, naerda sai nagu alati, igatahes suur tänu teile, kes olid Venemaal, tõesti super seltskond oli :) 

Meie toas, näha on et nalja sai, kuna Artur on maas ja naerab:d

Selline, siis oli meie tuba koguaeg, ainult vahel oli rohkem rahvast :) 

Niii kui bussist välja saime läks pildistamiseks :)

It's Cosmo time.

Siis kui toa kontrollija oli läinud 

Meie väike Andreas

Poisid tegid Reelule siis proffesionaalset meiki :)

Kõik omas mullis.

Meie lõuna, seda russid meile sisse söötsidki.

Miks koguaeg nii kiire on? Pole eriti enam enda jaoksgi aega, ei saa isegi rahulikult maha istuda ja puhata või natukenegi mõelda. Ma ei jaksa enam nii, õnneks tuleb Venemaa reis kohekohe ja siis saab muredest natukeseksgi eemale. Ma usun et ma nii palju ei mõtle oma muredele sel ajal, võinoh üritan olla õnnelik, aga mingi osake minust on alati kurb. Ükskõik mida ma ka ei teeks, on osake minust kurb, osake mis elab minevikus, seal kus sain palju haiget. Ma küll üritan seda unustada, aga ei suuda või ei oska, ma ei tea enam isegi. Osaliselt olen saanud minevikust üle, aga on väike osa minust, mis ei saa sellest kunagi üle. Kui ma vahel vajun mõttesse, tuleb mulle minevik meelde, mis teeb haiget - väga. Sellepärast ma vahel võingi sekundi pealt muutuda kurvaks, kuigi enne olin rõõmus. Tänu inimestele, kes mind toetavad, ei mõtle ma enam nii palju mievikule vaid tulevikule. Ma ei suudagi enam minevikku tagasi vaadata kuna see teeb haiget ja toob vägisi pisarad silma. Minevik on teinud suured armid mu ellu, mis ei parane nii pea võibolla ei parane need kunagi.

The world slows down but my heart beats fast right now,                                                               I know this is the part where the end starts

*

Ma ei saa enam midagi aru, mis juhtus, järsult sa enam ei tee must välja, jah ma ei ole enam suga nii palju kui varem, aga kui ma üritan suga rääkida ei vasta sa mulle- ja kui vastad siis juhtub seda harva. ma olen proovinud igatpidi alustada vestlust suga sa lihtsalt tõmbud eemale sujuvalt, mis ma sulle teinud olen, et sellise asja ära teenisin? ma olen proovinud kõike teha et kõik oleks nii nagu varem, aga äkki ei olegi asi minus vaid sinus, seda ma kahjuks ei tea, sa nagu ei tahaksgi muga hästi läbi saada vaatad ka juba mind kahtlase pilguga. ma ei taha, et meie sõprus jubaläbi oleks, ma tõsiselt ka ei taha, ma ei suudaks sellega leppida ei praegu - ei kunagi. raske on sind vaadata nii, et sa oled endasse tõmbunud ja ei tee minust välja kui ma suga räägin. palun andesta mulle, kui ma olen midagi valesti teinud, ma ei ole seda meelega teinud. ma ei suuda lasta meie mälestustel jääda lihtsalt sinnapaika ja mitte kunagi enam sinuga uusi teha, nii ma ei suuda, me peame kordama oma mälestusi.

I promise, i'll never give up on us.

13 ja reede

täna on olnud tõsiselt kahtlane päev, klassivennad on ka päris vihaseks ajanud oma lollitamisega tõsiselt. Täna siis pidime tegema ''stompi'' koolis, vahetunni ajal läksime võimlasse, et teha poiste osa ära, kus nad pidid kossu mängima, aga no nad ei suuda lihtsalt normaalselt käituda, viskas ikka täiega üle, kui lapsikud nad on. Ei jõudnudki ära teha seda esimese korraga, läksime venesse, kuhu mingi 10 minta vms hilinesime :D ja noo vene keeel igav nagu alati, lihtsalt igaüks omas maailmas. no ja siis läksime järgmine vahetund uuesti proovima ise hakkas tasapisi looma midagi, siis saime keka tunni ajal teada, et meil toimub musa täna, kuigi pidi alles järgmine nädal toimuma.. ja siis teatab õps meile '' te ei pea stompi tegema, see pole kohustuslik '' kuigi alles mõniaeg tagasi rääkis et peame seda tegema, ja me olime juba kõik välja mõelnud milline see kõik on , fking nägime nii palju vaeva ja nüüd õps lihtsalt ütleb et pole kohustuslik. haige värk